The future is in our hands

Mikk Merimaa 11. RL Tulevik on meie kätes Kujutage ette, milline on maailm viiekümne aasta pärast ning mõelge, kuidas te olete isiklikult valmis panustama tulevikuühiskonda läbi oma talendi, teadmiste ja kogemuste, mis on saavutatud läbi raskete ja mahukate õpingute. Kas te usute, et tulevik muutub suuremahuliselt või silmapilkselt? Või arvate, et selleks on hoopis rohkem vaeva vaja näha? Tulevik võib olla ükskõik, mida valitakse, et see on, see sõltub sellest, kuidas inimesed otsustavad käituda ja milliseid valikuid teevad.

Mikk Merimaa 11. RL Tulevik on meie kätes

Kujutage ette, milline on maailm viiekümne aasta pärast ning mõelge, kuidas te olete isiklikult valmis panustama tulevikuühiskonda läbi oma talendi, teadmiste ja kogemuste, mis on saavutatud läbi raskete ja mahukate õpingute. Kas te usute, et tulevik muutub suuremahuliselt või silmapilkselt? Või arvate, et selleks on hoopis rohkem vaeva vaja näha? Tulevik võib olla ükskõik, mida valitakse, et see on, see sõltub sellest, kuidas inimesed otsustavad käituda ja milliseid valikuid teevad. Seevastu arvestades hiljutisi negatiivseid keskkonnalisi ja sotsiaalseid trende on tuleviku suhtes väga raske olla optimistlik, eriti kui rääkida olukorrast viiekümne aasta pärast. Võib väita, et tehnoloogia areng on lahendus kõikidele inimeste probleemidele. Paljud teadlased, äriinimesed ja poliitikud nõustuvad selle arvamusega. Faktidele tuginedes on viimase saja aasta jooksul inimesed teinud mitmeid läbimurdmisi, eriti meditsiinis ja kosmosetehnoloogias.Teadlased on nüüd võimelised ravima või ennetama mõningaid ravimatuid haiguseid, mis mõjutavad potentsiaalselt miljoneid inimesi. Näiteks HIV nakkuseid saab kontrollida kasutades mitmekordsete antiretroviiruste ravimeid. Lisaks sellele leidis NASA satelliit tõestust vee olemasolust Marsil. Elson Muski poolt juhitav ettevõte Tesla on välja tulnud uuenduslike ja tehnoloogiliselt arenenud võimsate ning samal ajal keskkonnasäästlike elektriautodega. On õigustatud uskuda helgesse tulevikku, panustades oma lootused moodsele tehnoloogiale ja selle arengule. Siiski on populaarsem ning ka õigem arvamus, et tulevikust on oodata moraalinormide ja eetiliste väärtuste langust ning kliima soojenemist. Tänu moodsale ühiskonnale moraalsed väärtused hääbuvad väga kiiresti. Majandus kannatab ning globaalselt kinnisvara hinnad tõusevad kiiremini kui palgad. Inimesi huvitavad vähem nende tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale ning rohkem isiklik kasu ja mugavused. Näiteks on olemas suured kiirtoitlustuse ketid, mille pealt teenitakse kõrget kasumit, kuid mille tõttu ka inimeste tervislik seisund langeb. Sporditarbeid toodetakse enamasti odava tõõjõuga Aasia riikides ning müüakse edasi arenenud maades kümme korda kallima hinnaga. Töötaja ise saab oma poolt tehtud toote hinnast vähem kui ühe protsendi. Esineb ka tehnoloogiliste uuenduste ära kasutamisest kõrvalekallet seoses eesmärgiga teenida hoopis kasumit – näiteks elektriautodele pole üle mindud siiamaani ning neid toodetakse ja turustatakse kallilt, kuna naftakütust kasutavaid autosid tootvad ettevõtted ei soovi oma äridest ilma jääda. Inimesi juhivad ja motiveerivad vaid nende endi huvid, nende endi heaolu. Turumajanduse tõttu tänapäeva ühiskonnas on ka sõna „pere“ kaotanud oma esmase tähenduse, sest inimesed väärtustavad vähe traditsioonilisi ja inimlikke väärtusi. Inimeste mõtted ja mõttemaailm on hõivatud pettustega, korruptsiooniga, stressiga, vihaga jne. Konkurents pole tõusnud mitte ainult võõraste, vaid ka vendade-õdede vahel, perekonnas või tuttavate vahel. Negatiivsed tagajärjed on rohkem levinud üksikvanematega perekondades, millele on andnud eelsoodumuse lahutuste tõus, võitlus vanema tähelepanu üle ning ka lapse ärahellitatus. Vahel esineb konflikte isegi pisiasjade nimel. Ka korrumpeerunud ja valitsuse poolt mõjutatav või kontrollitav meedia tekitab sihipäraselt konflitke erinevate inimgruppide või masside vahel. Väga tihti levitatakse sihipäraselt väärteadmisi, väärarvamusi või vigaseid ja/või ebatäpseid fakte olukordade ja sündmuste kohta. Inimesed on ära unustanud oma tegude eest vastutuse võtmise. Kahekümne esimene sajand algas vägivalla, massmõrvade, terrorismi ja fundamentalismiga. Kuigi globaliseerumine ja üleminek globaalsesse ühiskonda on ilmne, peavad tulevased põlvkonnad silmitsi seisma raskemate ja mitmekesistema väljakutsetega, lisaks vahe arengumaade ja arenenud riikide vahel on palju rängem pärast globaliseerumist. Järgnevalt võib väita, et kuigi majanduse kasv ja tehnoloogia areng on märkimisväärselt kiire, on sellel ka omad kahjulikud tagajärjed keskkonnale ja loodusele. Selle tagajärjed on näha osoonikihi lagunemises, mille tagajärjel omakorda tekivad osooniaugud ja kliima globaalne soojenemine, mis on põhjustatud tänu industrialiseerimisele, ehk tööstusettevõtete laialdasele levikule. Maavarade liigkasutus on jõudnud juba kriitilisele tasemele väga paljudes piirkondades ning nii võib jätkuda ka tulevikus. Näitena võib välja tuua Hiina, kus toimub massiline tööstuse areng ja levik ning selle tõttu katab osa Hiinast heitgaaside pilv, linnaelanikud kannavad maske ning kannatavad mitmete tervisehäirete käes. Olukord on Hiinas väga kriitiline ja on olnud seda juba mitmeid aastaid, kuid selle parandamiseks on vähe ette võetud. Lisaks teadlaste sõnul ennustused kliimamuutuste kohta on üsna selged, mis põhinevad meretaseme tõusul ning jääliustike sulamises polaaraladel, kuid ka selle probleemi suhtes on väga vähe tehtud midagi selle lahendamiseks ja ära hoidmiseks. Need ennustused baseeruvad teaduslikel uurimistel maa atmosfääri, ookeani, maapinna ja jää uurimises, kasutades keemia- ja bioloogiavaldkonna teadmisi. Vahel tekib endal küsimus, et mis on hetkel valesti, miks asjad on nii nagu nad on. Väga harva mõeldakse sellele, et midagi on viga üldise süsteemiga, kuidas asjad toimivad. Inimesed ei kipu selle peale mõtlema, et asi võib ka olla selles, et demokraatial on ka omad vead. Pankadel on õigus „luua juurde“ raha, mida nad teevad andes inimesele laenu rahaga, mida neil ei ole, on vaid krediidi numbrid võrgus oleval pangakontol. Pankadel on võim ökonoomiat vormida. Siiani on pangad kasutanud seda elupaikade hindade tõstmiseks ja finantsiliste mullide „täis puhumiseks“. Selle vastu on ka väga raske võidelda, kuna väikepangad „süüakse“ suurpankade poolt lihtsalt välja – selle vastu ei saa ka õigussüsteemidega midagi teha, kuna pangandusettevõtted pole kuidagi seadust rikkunud. Hetkel pole mingit võimalust pangandusettevõtteid panna oma tegevuste eest vastutama, kui nad kasutavad oma õiguseid halvasti või negatiivselt. Tänapäeval umbes viiskümmend protsenti maailma rahast ja varast on umbes ühe protsendi maailmas elavate inimeste omandis, see tõsiasi näitab, kui vigane on kogu hetkel toimiv majanduslik finantsiline olukord ning iga inimene on selle suure süsteemi üks osa. Ühe elanikuna seitsmest ja poolest miljardist olen alati soovinud midagi teha, kuidagi panustada tulevase ühiskonna kasuks oma teadmiste ja kogemustega õpingutest ja päris elust. Igaühel on vastutus maailma ees, kus me elame, igaüks peaks muutma maailma paremaks ning ma üritan ka selles oma osa mängida. Järgides seaduseid, aidates teisi, kasutades ühistransporti ja säästes energiat olen teinud juba oma väikese panuse, et ehitada üles paremat ühiskonda – iseenesest on kõik see väga lihtne ühe tavalise inimese jaoks. Mõeldes tuleviku peale ja soovides panustada oma elu maailma paremaks muutumiseks on selleks mitmeid võimalusi. Advokaadiks õppides on näiteks rohkem võimalusi võidelda rahu, võrdsuse ja väärtuste nimel inimkonna jaoks. Advokaadina või seaduseinimesena saab ka esitada kohtuhagi loodust reostavatele ettevõtetele. Näiteks mitmetes riikides pumbatakse reovett jõgedesse või järvedesse, mis reostab loodust põhjustades paljude elusorganismide surma ja põllumaade reostumist. Selle tõttu antud juhul võib väita, et seadussüsteemi arendamises seisneb parema tuleviku võti, kui kunagi midagi ja kuidagiviisi muutub, siis läbi õigussüsteemi. Maailma tulevik on meie kätes, igal tegevusel on tagajärjed ning meie tulevik sõltub neist. Käed rüpes istudes ei ole võimalik midagi saavutada, vaid ainult tegudega. Ka omletti ei saa teha ilma munakoori lõhkumata – samamoodi ei saa midagi saavutada ilma rasket tööd tegemata või millestki loobumata. Me peame muutuma paremuse poole, alustades mõne asja muutmisega koheselt ning mõne asja paremuse poole mõjutamisega. Meie, inimesed, oleme oma tuleviku võti, me oleme ainsad, kes saavad oma tulevikku muuta.